Energiainvesteeringute platvorm · Läti · Eesti · Leedu
Alates 2025. aasta veebruarist tasakaalustavad kolm Balti riiki oma elektrisüsteemi ise ja nii tekkis uus turg kiirele ja paindlikule võimsusele. Invest in Energy avab selle investoritele: arendame akusalvestusprojekte, haldame neid oma agregaatori litsentsi alusel ja pakume igaüht kaasinvestoritele nimelise, dokumenteeritud investeeringuna.
Investori päring
Rääkige meile, kes te olete ja mida otsite. Teile vastab kahe tööpäeva jooksul meie meeskonna liige, mitte müügirobot.
Alajaam videvikus · Foto: Jurikon, CC BY-SA 4.0
01
Aastakümneid juhiti Balti elektrisüsteemi sagedust BRELL-ringi osana Moskvast. 8. veebruaril 2025 süsteem eraldus, töötas ööpäeva saartalitluses ja liitus 9. veebruaril Mandri-Euroopa sünkroonalaga.
Tasakaalustamisest sai üleöö kohalik ülesanne. Kolm põhivõrguettevõtjat – AST, Elering ja Litgrid – hangivad nüüd ise reserve (FCR, aFRR ja mFRR) ühisel Balti bilansiturul. Iga reservvõimsuse megavatt peab tulema piirkonnasisestelt varadelt.
Samal ajal lisandub tuule- ja päikeseenergiat kiiremini, kui võrk suudab keskpäeval vastu võtta, ning õhtused tipud kaetakse endiselt impordiga. Tulemuseks on suured päevasisesed hinnavahed. Täna on Lätis odavaima ja kalleima veerandtunni hinnavahe 222 €/MWh.
Just nendest hinnavahedest ja uuest reservturust teenib energiasalvestusse tehtud investeering tulu.
Tuul ja päike tulevad siis, kui ilm lubab. Tarbimine tõuseb siis, kui inimesed koju jõuavad. Salvestus ühendab need kaks.
02
Akusalvesti (BESS) reageerib vähem kui sekundiga, laeb, kui elekter on odav, ja annab energiat võrku, kui see on kallis. Just see teeb temast investeeritava energiavara: üks aku saab ühendada mitu tuluallikat ja nende vahel turu muutudes ümber lülituda.
Põhivõrguettevõtjate reservimaksed võimsuse hoidmise eest FCR-, aFRR- ja mFRR-teenuste jaoks. Just see tuluallikas muutus pärast sünkroniseerimist kõige enam.
Laadimine odavatel veerandtundidel ja müük õhtusel tipul päev-ette ja päevasisesel turul.
Tasu tegelikult tarnitud energia eest, kui põhivõrguettevõtja reservi rakendab; hind määratakse iga aktiveerimise kohta.
Äri- ja tööstusobjektidele: tipukoormuse vähendamine, väiksemad liitumistasud, varutoide ja suurem kasu kohapealsest päikeseenergiast.
03
Tänane keskmine
141€/MWh
Vahemik 26 – 248
Meie koduturg. Läti asub kahe hästi ühendatud naabri vahel ning toetub suuresti Daugava kaskaadi hüdroenergiale, mistõttu on tema hinnad tihedalt seotud Leeduga. Meie meeskond asub Riias ja meil on Läti agregaatori litsents, nii et saame salvesteid bilansiturul otse opereerida.
Tänane keskmine
94€/MWh
Vahemik 5 – 196
Kahe Soome suunduva HVDC-kaabli kaudu kõige tihedamalt Põhjamaade süsteemiga seotud. Põlevkivienergia tootmise vähenedes lisab Eesti kiiresti tuule- ja päikesevõimsust ning tema hind liigub sageli omasoodu, Lätist ja Leedust erinevalt.
Tänane keskmine
141€/MWh
Vahemik 26 – 248
Balti riikide suurim tarbija ja aktiivseim salvestite ehitaja, suurte võrguskaala akuprojektide ja kiiresti kasvava tuulevõimsusega. Ühendused nii Rootsi kui ka Poolaga teevad sellest piirkonna peamise värava lõuna- ja läänepoolsetele turgudele.
04
Leiame maad alajaamade lähedal, kus on tegelik liitumisvõimsus, ning korraldame load ja liitumislepingu.
Dimensioneerime võimsuse ja kestuse tuluallikate järgi, valime seadmed ning projekteerime ohutuse ja pika kasutusea silmas pidades.
Tarnime, paigaldame ja käivitame süsteemi kogenud töövõtjatega ning anname üle täielikult testitud vara.
Pakume vara bilansi- ja hulgiturgudele oma agregaatori litsentsi alusel ning jälgime seda iga päev.
Kaasinvestorid saavad iga projekti kohta regulaarseid aruandeid kättesaadavuse, aktiveerimiste ja tulude kohta.
Toodang järgib ilma, mitte tarbimist. Salvestus suunab selle tundidesse, mil seda vajatakse.
Alsunga tuulepark, Läti · Foto: Maris Teteris, CC BY 3.0
Keskpäevane ülejääk surub hinnad alla. Aku ostab selle ja müüb õhtusel tipul.
Päikesepaneelid katusel, Krekenava, Leedu · Foto: Vilensija, CC BY-SA 3.0
Daugava kaskaad on Läti paindlik selgroog. Akud lisavad selle kõrvale alla sekundi reageerimise.
Pļaviņase hüdroelektrijaam Daugaval, Läti · Foto: Jānis Vilniņš, CC BY-SA 3.0Investoritele
Iga osalus on seotud nimelise varaga, millel on oma asukoht, liitumine ja eelarve. Enne mis tahes kohustuse võtmist jagame projekti toimikut, tulumudeli eeldusi ja riske.
Küsi projekti ülevaadetMaaomanikele ja ettevõtetele
Rendime sobivaid kinnistuid või teeme nende omanikega koostööd kõigis kolmes riigis. Ehitame ka liitumispunkti taguseid salvesteid äri- ja tööstustarbijatele, kes soovivad madalamaid tippe ja varutoidet.
Rääkige meile oma kinnistust05
Läti elektritarbimine ulatus oktoobris 596 GWh-ni, mis on 13% rohkem kui septembris.
Mandri-Euroopa põhivõrguettevõtjad kiitsid heaks kahepäevase saartalitluse testi, millele järgneb Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine.
Balti põhivõrguettevõtjad kehtestasid turupõhise meetodi piiriülese võimsuse jagamiseks aFRR- ja mFRR-bilansireservide jaoks.
Balti süsteem eraldus BRELL-ist, töötas ööpäeva iseseisvalt ja sünkroniseeriti seejärel Mandri-Euroopaga.
Reservid hangitakse nüüd piirkonna seest. See tekitas püsiva vajaduse kiire ja paindliku võimsuse järele.
06
Eelistate helistada või kirjutada? Võtke investeerimismeeskonnaga otse ühendust või saatke päring lehe ülaosas oleva vormiga.
Saada investori päring